Järelhüüe
Inimese elus on kaks ülitähtsat daatumit, mille üle tal endal enamasti vähene mõjuvõim on. Esimene neist on siia ilma sündimise päev – rõõmus, lootusrikas ja täis unistusi. Teine aga on siit ilmast lahkumise päev – kurb ja lõplik maiselt teelt lahkumine.
See leht on sügav tänuavaldus Viktor Koobile, kes oma särava, targa ja empaatilise isiksusega kinkis paljudele midagi head ja ilusat – ja kelle mõju kestab veel kaua, jäädes paljude inimeste südametesse.
Aga kõigepealt algusesse. 1958. aasta 18. aprillil sündis Harglas Õie-Marie ja Viktor Koobi perre poeg, kellele anti samuti isa järgi nimeks Viktor. Tema sündi ootasid rõõmsalt juba õde Õnne ning vennad Eduard, Juku ja Jaan. Sügavas nõukogude ajas polnud elu lihtne – peret olid puudutanud nii stalinlik tagakiusamine kui ka läände põgenemine –, ent seda enam hoiti au sees eesti keelt ja meelt ning julgus neid väärtusi avalikult kanda ei jäänud varju.
Pere oli väga ühtehoidev ja Viktori mälestustes lapsepõlvest leidub ohtralt värvikaid krutskeid ning peaaegu uskumatuid seiklusjutte „maalt ja linnast“, nii kodust kui koolist, mis koos õe ja vanemate vendadega ette võeti. Mis saakski olla toredam, kui kasvada sellises väelises kambas! Kuigi – mis seal salata – vahel tuli mammal ja papal selle eest lapsi nurka panna või õpetaja kutsel kooli „krõbedamale jutule“ minna.
Üht asja ei teinud Viktor aga mitte kunagi – ta ei teinud koolis poppi. Kui vanemad vennad midagi taolist plaanisid, olid väiksel Vikul (nii nagu teda kodus kutsuti) omad karmid võtted nende kooli ajamiseks – näiteks triikrauaga tagaajamine.
Kooliaeg möödus Valgas, kus ta pärast keskkooli lõpetamist töötas ühe aasta Valga mööblivabrikus, olles tubli viimistleja-poleerija.
Sõber Tiit Matsulevitš meenutab:
„Populaarne tudengibänd Rajacas laulis 1970ndatel: ‘Armsas Tartus vana ülikool, ülikooli kõigil saada soov, õnnelikud need, kes sisse said’ – ja Viktor oli üks neist õnnelikest, kes sinna sisse sai!“
Vestlustes sõpradega on Viktor sageli öelnud, et just Tartu Ülikool on teda enim kujundanud. Alates 1999. aastast kuulus ta Üliõpilasseltsi Raimla – see jäi talle väga oluliseks kuni elu lõpuni.
Viktor õppis Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat ning lõpetas 1983. aastal romaani-germaani filoloogia diplomi, mis vastab tänapäevasele magistrikraadile.
Erakordne keeleanne, mis Viktoril oli, tuli ilmselt isalt, kes lisaks eesti keelele valdas ka saksa, läti ja vene keelt ning töötas sõja ajal Valga raudteejaamas tõlgina.
Viktori tudengielu oli tihe: päeval loengud, õhtul aga töö. Ühel ajal oli ta öine tuletõrjuja, päästes inimesi; teisel ajal töötas Tartu raudteejaamas kaubavagunite mahalaadijana – see kõik nõudis tõelist rammumehe jõudu. Kõik see aga selleks, et ta saaks iseseisvalt üliõpilaselu elada ja oma kulud ise katta.
Pärast ülikooli töötas Viktor Väätsa koolis õpetajana, alates 1986. aastast aga Jäneda näidissovhoostehnikumis ja Jäneda koolis inglise keele õpetajana.
38 aastat tagasi abiellus ta Airega. Koos loodi pere, kuhu sündisid tütred Kristi ja Laura. Viktor oli oma kodu ja peret armastav mees – tark, range, sihikindel, empaatiavõimeline ja humoorikas. Ning lisaks kõigele ka eriti andekas kokk.
Sõber Margus Hendrikson on öelnud Viktori „köögi“ kohta järgmist:
„Tema valmistatud toidud olid mõjutustega Inglise-Iiri, Hispaania-Itaalia ja Saksa köögist ning imemaitsvad. Veini ja viski maailmas oli Viktor samuti hea asjatundja – sinna juurde kuulus alati väike ajalooline kommentaar joogi valmistamise või nimetuse keeleliste nüansside kohta. See andis igale klaasile täiesti uue sisu ja kõla.“
Sõber Tiit Matsulevitš meenutab:
Viktor kuulus nende eestlaste hulka, kes jälgisid maailma sündmusi süvitsi. Eriti valutas ta südant Ukrainas toimuva pärast. Viimase kümne aasta jooksul käis ta Ukrainas viis korda, viimati 2023. aastal. Ta osales Euroopa Komisjoni mahukas koolitusprogrammis, kus koostas metoodilise materjali Ukraina treeneritele – teemaks kommunikatsioon.
Oluline polnud ainult sisu, vaid ka tunne, mille ta endaga kaasa viis ja edasi andis: ukrainlased ei ole oma sõjaväljadel vaenlase vastu üksi.
„Iga lõke teeb valgemaks öö. Ka siis, kui see on vaid väike tuluke.“
Aitäh Sulle, Viktor.
Viktori ärasaatmine toimus paigas, mis kolmkümmend kaks aastat oli talle teiseks koduks – Häädemeeste Keskkoolis.
Kooli järelhüüe kõlab nii:
Häädemeeste Keskkooli pere ja kogu Häädemeeste kogukond on sügavas leinas. Lahkunud on Õpetaja – Õpetaja suure algustähega.
Viktor õpetas Häädemeeste Keskkoolis inglise, saksa ja hispaania keelt alates 1993. aastast. Teda tunnustati 2016. aastal Pärnumaa aasta gümnaasiumiõpetaja tiitliga ning 2022. aastal Häädemeeste valla vapimärgiga.
Viktor oli nagu hea raamat – selline, mida võib ikka ja jälle uuesti lugeda. Tema „Elu Raamat“ oli kirjutatud südamega: selles oli soojust, elutarkust ja lohutust. Tema avar silmaring ja põhjalikud lingvistilised teadmised inspireerisid ning rikastasid nii kolleege kui õpilasi.
Ta oli kui elav entsüklopeedia – mitte ainult mälumängude aktiivne osaleja, vaid ka nende korraldaja koolis ja kogukonnas.
Aeg ja saatus on selle raamatu nüüd igaveseks sulgenud, kuid meie südamed jäävad täis armastust ja tänulikkust.
Viktori ütlusi
Viktori mälestuseks oleme loonud eesti keelde uue sõna.
viktoriseerima – verb (viktoriseerima, viktoriseerida, viktoriseerib)
Tähendus: teravmeelset või sügavamõttelist tähelepanekut esitama, mis juhib tähelepanu olulisele, varjatud või ebamugavale tõele. Olukorrale ootamatu, ent õpetliku vaatenurga andmine, kasutades samas vaimukust ja elutarkust. Teisi mõtlema või muigama panemine, öeldes midagi, mis „tabab märki“ ja meelde jääb.
Viktori kuldlauseid
„Võtke külmalt, nagu sülti.“
„Teatrisse minnakse vaatama, mitte näitama.“
„See oli nüüd küll üks põrssa temp!“
„First comes education, then comes demonstration.“
“Right, said Fred.”
"Tomorrow belongs to you!"
"Dont worry, be happy!"
„Pane, pane Hokkaidō!“
„Mul on üles tunnistada üks halb ja üks hea asi. Halb on see, et ka mina olen õpilasi tutistanud. Hea on aga see, et need, keda tutistasin, olid teie vanemad...“
Ajajoon
Peres kasvavad juba õde Õnne ning vennad Eduard, Juku ja Jaan.
Galerii
Videod
Mälestuste sein
Sugupuu
Français
Deutsch
Nederlands
Español
Português
Magyar
Русский
繁體中文